Eero Jürgenson

ESLi sisearhitektuuri eriala lõpetanute uuringust

Sissejuhatus

GILD, tsunft, vennaskond… Ajaloost leiab tuge ja paralleele tänagi, kui vaatame erialaliitude tegemiste suunas. Erand ei ole ka Eesti Sisearhitektide Liit, mis oma 179 liikmega seisab 2014. aasta sügisel 24. tegevusaasta künnisel. Iga tegutsev erialaliit peab endale aeg­ajalt esitama kriitilisi küsimusi ja leidma neile vastused – ikka selleks, et tema tegevus oleks mõtestatud ja tulevikuvisioonid arusaadavad. See ei ole ülemäära keeruline ettevõtmine, kui erialamaastik ja tegutsemise foon on stabiilses seisus. Kui aga ühiskondlikud olud ja taustsüsteem elavad läbi tugevaid muutusi, on lisaks vaja samaaegselt suhestuda paljude liiduväliste teemadega. on terve rida arenguid, mis mõjutavad erialamaastikku väga tugevalt, näiteks seadusandlus, kinnisvaraturu seisundi muutused, muudatused erialase koolituse korralduses.

Naaseme aastaisse 2010–2011, kui ESL hakkas teadlikult tähelepanu pöörama neile arengutele hariduskorralduse vallas, millel ei olnud ratsionaalset seletust, vähemalt lähtudes Eestis väljakujunenud tavadest. Eriti silmatorkavad olid uued trendid hariduse kvantiteedi ja kvaliteedi senises tasakaalus – tasakaal kippus kaduma. Milles see ilmnes? Uue aastatuhane esimesel kümnendil mitmekordistus BA taseme (kõrghariduse esmatase) õppe läbinute arv. Samal perioodil omandasid Eestis sisearhitekti õppe MA taseme vaid üksikud üliõpilased. Jõulise muutuse põhjuseks oli asjaolu, et 1990ndatel lisandusid Eesti haridusmaastikule kaks erarakenduskõrgkooli: Euroakadeemia (asutatud 1997, kuni 2009 Euroülikool) ja Ettevõtluskõrgkool Mainor (asutatud 1992).

Esmapilgul võib ju tunduda suurepärane, et Eestis on suudetud luua suurel hulgal õppekohti sisearhitektuuri vastu huvi tundvatele noortele. Võib näida ka ettenägelik, et mitmed õppeasutused on oma katuse all avanud huvitava ja perspektiivika õppesuuna. Siit edasi võib kalduda veelgi suuremasse optimismi ning mõelda, et oleme disaini­ ja arhitektuurirahvas, kes tunneb asja ja kellel on ehk palju öelda oma naabritele nii idas kui läänes ning kaugemalgi. See kõik on öeldud peaaegu ilma irooniata, sest täna elukutset valides arvestatakse, et maailm on avatud ja võimalused on piiramatud, ja eks see olegi tõsi (mingil määral). Maarjamaal ei ole kombeks öelda naabrile, kus asub metsas hea seenekoht. paratamatult jääb mulje, et ka kõrgkoolide esindajad ei vaheta omavahel informatsiooni, samas kui õppeasutused arenevad jõuliselt kattuvates suundades. Kas selle taga on ühiskonna vajaduste hindamine, analüüs, kriitiline mõtlemine? Kas see protsess on mingil määral planeeritud või heaks kiidetud näiteks haridusministeeriumis?

Kaks sõsarliitu (ESL ja EAL) on ühel seisukohal selles, et oma erialal tegutsemiseks on vaja läbida kõrghariduse mõlemad astmed. Eestis on paraku kõrghariduse süsteemi reformi tulemusena seadustatud olukord, kus arhitektina saab tööturule siseneda ainult peale BA ja MA õppetaseme läbimist (integreeritud kõrgharidus). Sisearhitektina tööle asudes seadus sellist nõuet ei esita ja tööturule on võimalik ilmuda peale kõrghariduse algtaseme (BA) omandamist. ESLi huvitab, mis tõukab käima säärased haridusmaastiku arengud? Mõtlemapanev on tulemus, kus kümne aasta jooksul on Eestis vastava hariduse omandanuil ette näidata 916 BA diplomit ja 17 MA diplomit, suhe ca 1:50. See arvuline suhe näitab etteruttavalt üht uuringu tulemust.

Mis olukorda satub poolele haridusteele jõudnud üliõpilane, kui ta soovib õpinguid jätkata Eestis? Kahtlemata on silmaringi laiendav minna õpinguid jätkama mõnda mainekasse arhitektuurikooli Euroopas või kaugemal. Sellise haridusetapi rikastavad küljed on väljaspool igasugust kahtlust. Küsimuse sisu on võimaluste tasakaalus või nende puudumises. Kas oleme täna jõudnud olukorda, kus Eestis õpingute jätkamine on oluliselt keerulisem kui välismaal? Kas meie hariduskorraldus sunnib tegema õpihimulistel noortel otsuseid, mis tulenevad võimaluste puudumisest Eestis?

Teise maailmasõja järgses Ameerikas tekkis olukord, kus riigi poolt vähendati teadlikult kulutusi kallile ja ressursse nõudvale arstide koolitusele. Selle asemel meelitati vähemarenenud maadest noori arste või peaaegu väljaõppinud arstitudengeid õpinguid lõpetama ja stažeerima ühendriikidesse. See noorte andekate spetsialistide ligimeelitamise programm osutus väga edukaks, kasutades ära madalama elatustasemega riikide investeeringuid haridusse. See nähtus omandas nime „valge kolonisatsioon“. Kas meil maad võtnud kõrghariduse algtaseme massiivne üleproduktsioon (BA tase) ei tähenda Eesti jaoks omal äraspidisel viisil sama, pannes paljud meil kõrghariduse omandamises poolele teele jõudnud noored sama nähtuse doonori rolli? Järgmine, eelnenust tulenev küsimuste ring on seotud tulemuste analüüsiga. oma erialal peame iseenesestmõistetavaks vastutust projekti ja valminud objekti ees. Hea tava näeb ette, et autor hoolitseb ka oma ideede realiseerumise eest, olles objekti valmimise ajal toeks tellijale ning konsultandiks ehitajale. Koolituse korraldamine ja läbiviimine on samuti võrreldav projektiga, mis on jagatud etappideks ning mille tulemusi on ühel hetkel võimalik hinnata kas või püstitatud eesmärkide seisukohalt.

Mis on siis olnud koolide eesmärgiks vaadeldavate arengute vallandamisel? ESLil puudub vastus, kuna õppeasutused oma sellekohaseid eesmärke avalikustanud ei ole. Kas kõrghariduse pakkujad on tegelnud oma kooli lõpetanute rahulolu uuringutega, millises ulatuses rakenduvad ja kinnistuvad koolide lõpetajad erialasele tööle, ehk milline on nende konkurentsivõime? Selle kohta avalikust inforuumist vastuseid ei leia. Küll on aga üsna kindel see, et eri õppeasutused selles vallas omavahelist koostööd ja infovahetust ei viljele.

ESLi poole ei ole sellise teabe saamiseks seni ükski osapool pöördunud ega ka mitte arvamust küsinud. Siit pärinebki üsna põhjendatud kartus, et protsessi korraldamises ei ole mitte kõik korda saadetud parimal võimalikul moel. Vaatame edasi. Kaheastmelises (BA+MA) õppeformaadis on suur erinevus, kui palju on tarvis panustada BA õppesse ja kui palju MA õppesse. Kui BA õpet on võimalik korraldada „konveiermeetodil“, siis MA taseme hariduse korraldamine on nii õppejõududele kui ka kõrgkoolile sootuks teist laadi väljakutse. Selgunud arvulisi andmeid aluseks võttes on märgata uuringus käsitletud kõrgkoolide ülisuurt huvi tegelda kõrghariduse algtaseme jagamisega. Seevastu MA õppetaseme jagamine on kolmest kõrgkoolist jõukohane vaid ühele.

Kui jätame hetkeks kõrvale hariduse aatelise tähenduse ja unustame koolide missiooni, siis jääb järele väga pragmaatiline tahk. Ehk teiste sõnadega, riiklikele koolidele on oluline pearaha suurendamine ning erakoolidele (tasulised koolid) pakkuda toodet, mille järele on turul nõudlus. Sisuliselt jahivad mõlemad suuremat tulubaasi. Vaadeldavat perioodi iseloomustas majandustõus ja kinnisvarabuum, kus Eesti ehitusturu kasvu kajastavate graafikute nooled näitasid ainult tõususuunda. otsitud olid spetsialistid, kes suutsid projektidesse joonistada viimistlusmaterjalide laotisi ning müügisalongid vajasid konsultante, kes aitaksid tellimusi vormistada. Selle rolli kandmiseks piisas BA taseme koolitusest. Või on seletused siiski keerulisemad? Majanduse jahtudes senised perspektiivid igatahes enam ei töötanud.

Oleme selle teemaga tagasi aastas 2011, mil ESLis algasid aktiivsed arutelud eesmärgiga juhtida tähelepanu arengutele, mis ühel hetkel paratamatult tegelikkusega nihkesse lähevad. ESLi juhatus sõnastas tollal oma seisukohad erialase koolituse asjus. Järgnevalt lõik ESLi juhatuse ja nõukoja ühiskoosolekul 05.04.2011 sõnastatud dokumendist „Sisearhitektide akadeemiline õpe Eestis, ESLi seisukohad“:

[…] 4. ESLi strateegia ja eesmärgid. oma põhikirja alusel esindab ja seob ESL professionaalseid sisearhitekte ja tegeleb eriala kvaliteedi tõstmisega ning kaitseb vaimselt ja füüsiliselt väärtuslikku elukeskkonda. Tänased prioriteedid peaksid olema seotud sisearhitekti ettevalmistuse kvaliteedi tõstmisega, ruumiloomise oskuste ja erialase loomingulisuse edendamisega. Õppekava eesmärgid peaksid rohkem arvestama ühiskonna, kultuuri ning majanduse vajaduste ja arengutega. ESL ei näe madalalt koolitatud spetsialistide järele ühiskonnas vajadust. 5. Ettepanekud õppekava täiendamise osas: a. Sisearhitektina tegutsemise eeldus on täieliku kõrghariduse ehk BA+MA õppekava omandamine. b. EKA peaks tagama piisava arvu õppekohtasid MA õppeks (70–80% BA vastuvõtu arvust). […]

Soovisime kuulda ka nende arvamust, kel on äsja või hiljuti kool lõpetatud, ja seepärast asus liidu juhatus tegema ettevalmistusi sisearhitektuuri eriala lõpetanute uuringuks, mille eesmärk oli selgitada noorte sisearhitektide edasist käekäiku ning nende hinnanguid koolituse ja eriala arendamise vajaduste osas.

Uuringu läbiviijaks valiti oü Faktum & Ariko (meeskond K. petti, T. Siimar, K. Kall).

Valimi aluseks võeti sisearhitektuuri eriala lõpetanud alates 2005. aastast.

Vaatluse all olid kolme peamise õppeasutuse lõpetanud:

  1. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ning EKA Avatud ülikool (uuringus osales 70% lõpetanutest)
  2. Euroakadeemia (uuringus osales 37% lõpetanutest)
  3. Mainor (uuringus osales 37% lõpetanutest) Seejuures paremini olid esindatud just viimaste aastate lõpetanud.

Seejuures paremini olid esindatud just viimaste aastate lõpetanud.

Uuringu kokkuvõte:

Sisearhiktektuuri eriala õppimamineku motivatsioon

Ülekaalukalt eristuvad kaks motiivi: loomingulise eneseteostuse võimalused ning eriala meeldivus. Seejuures on need kaks motiivi ülekaalukad nii esimese kui teise valikuna ehk katavad teineteist. Sama motiivide muster iseloomustab kõigi kolme kõrgkooli lõpetanuid.

Lõpetanute praegune amet

Veidi üle poole küsitletuist töötab praegu kas otseselt oma erialal või erialale suhteliselt lähedases ametis. 38% kogu valimist märgib et otseselt erialal, ning 17% erialale lähedases ametis. Eri koolide lõpetanute vahel on aga märkimisväärsed erinevused. EKA lõpetanuist töötab otseselt erialal 63% ning sellele lähedases ametis veel 10%. Euroakadeemia lõpetanute seas on vastavad arvud 31% ja 20% ning Mainori lõpetanute seas 23% ja 17%. Seega Mainori lõpetajate seas on erialasel tööl alla poole.

Töötuid on kogu valimist 7%. Muudel põhjustel (tõenäoliselt lastega kodus) ei tööta 10%. Seejuures on mittetöötavate osakaal suhteliselt lähedane kõigi koolide lõpetanute seas, kuid töötuid on selgelt vähem EKA lõpetanute hulgas. Vanuse lõikes on erialasel tööl kõige enam 30­­39aastased eriala omajad. Madalaim on erialase töö protsent noorimas rühmas (kuni 24 a). Samas on selles rühmas ka enim nii töötuid kui muudel põhjustel kodus olevaid. Seega on noorima rühma jaoks põhiküsimus tööturule tagasipöördumine.


 

Millised on teie hinnangul erialase töö leidmise võimalused tööturul sisearhitektina?
What are the oppurtunities for finding professional work as an interior architect on the employment market in your opinion?
Pea olematud Practically nonexistent
Üsna piiratud Quite limited
Nii ja naa, oleneb enda aktiivsusest So-so, depending on personal initiative
Üsna head Quite good
Väga head Very good
Üldjaotus

8

14

33

44

Eesti Kunstiakadeemia

7

7

32

54

Euroakadeemia

9

18

34

39

Mainor

8

13

34

45

Järgnev tabel annab ülevaate sisearhitektuuri ja kujundus kunsti erialade lõpetanutest aastatel 2005 – 2014. Ba ja Ma astme lõpetanute suhtarv: 845:17.

* Rakenduslik kõrgharidus.
** 2013/2014. õa lõpetas Eesti Ettevõtluskõrgkooli
Mainor – Disain loovettevõtluses (kõrvaleriala sisekujundus) 19 üliõpilast. Õppekava on rakenduskõrghariduse õppekava (st kõrghariduse 1. aste, nagu ka bakalaureuseõpe).

 

ÕPPEASUTUS 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Eesti Kunstiakadeemia Sisearh. ja mööbli-disaini osakond BA 13 15 9 5 10 13 16 14 7 6
MA – – – – 1 4 5 2 5 5
Eesti Kunstiakadeemia Kujunduskunst BA 1 4 5 7 7 6 10 29 5 4
MA – – – – – – – – – –
Euroakadeemia erarakenduskõrgkool BA 36 54 50 43 74 71 110 37* 39* 30*
MA – – – – – – – – – –
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor erarakenduskõrgkool BA – – 14 16 31 25 29 38 23 19**
MA – – – – – – – – – –
KOKKU BA 50 73 73 64 122 115 165 109 74 59
MA – – – – 1 4 5 2 5 5
KÕIK KOKKU BA 916
MA 17

Erialase töö tegija profiil

Neist, kes teevad erialast tööd, töötab 29% palgatöötajana väikeses või keskmises ettevõttes ning veel 29% üksikettevõtjana oma firmaga. 19% töötab erialaga seotud ettevõttes omaniku/töötajana. ülejäänud variandid on vähem esindatud. Võrreldes erinevate koolide lõpetanuid, on Euroakadeemia tootnud suhteliselt enam sisearhitekte­ettevõtjaid, Mainor aga sisearhitekte­palgatöötajaid.

Erialase töö profiilis on selges ülekaalus sisearhitektuurne projekteerimine (kogu valimist 62%). EKA lõpetanute seas on vastava profiili osa eriti kõrge (82%), Euroakadeemia lõpetanute seas 53% ning Mainori lõpetanute seas 43%. Samas on Mainori lõpetanute seas enam mööbli­ ning tootedisainiga tegelevaid.

Rahulolu oma praeguse töö ja staatusega

Täiesti või pigem rahulolematuid on kogu valimis suhteliselt vähe (15%). Väga või pigem rahulolevaid on kokku 63% valimist (väga 26%, pigem 37%). Rahulolu on kõrgeim EKA lõpetanute seas (kokku 75%), Euroakadeemia lõpetanute seas on see 59% ning Mainori lõpetanute seas 57%. Rahulolu oma praeguse töö ja staatusega ei sõltu olulisel määral tööst ja staatusest endast. Samas on EKA lõpetanute hinnangute põhjal siiski näha, et konkreetselt erialasel tööl tegutsemine toob kaasa mõnevõrra suurema rahulolu.

Erialase ettevalmistuse tase

Hinnangud erialase ettevalmistuse tasemele koolis, mis lõpetati, ei ole kokkuvõttes väga kõrged. 44% peab seda rahuldavaks, eeldusel, et ise lisa otsida. Pigem heaks peab taset 36%. Väga heaks hindab taset 5% küsitletuist (kokku hindab heaks 41%). Täiesti ebapiisavaks või pigem ebapiisavaks hindab taset 16% küsitletuist. EKA lõpetanute hinnangud on siiski keskmisest veidi paremad – positiivseid hinnanguid 52%. Euroakadeemia ja Mainori lõpetanute vastavad näitajad on 38% ja 32%.

Erialase ettevalmistuse puudujääkidest nimetatakse peamiselt õppe praktilise poole nõrkust/vähest seotust reaalse tööga ning arvutiprogrammide vähest õpetamist. Kui esimest nimetavad olulise puudusena kõigi koolide lõpetanud (eriti aga EKA), siis arvutiprogrammide vähest õpetamist eelkõige Euroakadeemia lõpetanud. Mainori lõpetanute hinnanguis tuuakse olulisel määral välja ka erialaste ainete vähesus.

Erialase töö leidmise võimalused

Üldiselt ei hinnata võimalusi heaks. Kokku 43% küsitletutest hindab neid võimalusi pea olematuks või üsna piiratuks. üsna heaks või väga heaks hindab võimalusi vaid 6%. ülejäänud 51% hinnanguks on nii ja naa/ oleneb enda aktiivsusest. Selgelt halvimad on Mainori lõpetanute hinnangud (64% pessimistlikud). Euroakadeemia lõpetanute hinnanguist moodustavad pessimistlikud 45%, EKA lõpetanute hinnanguist 26%. Samas ei anna ka EKA lõpetanud optimistlikke hinnanguid, vaid rõhutavad enam isikliku aktiivsuse vajadust. Tundub, et erialase ettevalmistuse taseme probleem kandub Mainori lõpetanute puhul enam ka erialase töö leidmise võimalustesse. Selgelt on näha ka tendents, et mida noorema vastajaga tegu, seda skeptilisemalt hinnatakse erialase töö leidmise võimalusi. peamised probleemid erialase töö leidmisel on väike turg, vähe töökohti, tugev konkurents ning vähene töö­ ja praktikakogemus.

Magistriõpe

44% küsitletuist leiab, et erialase magistriõppe võimalus Eestis peaks kindlasti olema ning veel kolmandik hindab, et selline võimalus võiks olla senisest laiemal määral. 14% arvates vajadus puudub, kuna piisab BA tasemest, ning 8% leiab, et Eestis pole selleks vajadust, kuna magistrikraadi saab omandada ka välismaal. Seega hinnatakse sisearhitektuuri magistriõppe andmise vajadust Eestis kõrgeks. Seejuures on erinevate koolide lõpetanute hinnangud suhteliselt lähedased. Huvitav on ka asjaolu, et magistriõppe vajaduse hinnang ei sõltu sellest, kas töötatakse praegu erialal või mitte.

Vahetu isiklik huvi erialaseks magistri­ õppeks on siiski vaid veerandil küsitletuist. 35% võib­olla kaaluks seda, kui võimalusi oleks rohkem. Huvitatute osa eri koolide lõpetanute võrdluses on seejuures sarnane, kuid EKA lõpetanute soovid ja püüdlused on selgemad.

Euroakadeemia ja Mainori lõpetanud tunnevad küll enam puudust parema tasemega õppest, kuid samas ei oska kindlalt hinnata, kas nad sellele õppele läheks. Selgelt kõrgem on huvi noorimas rühmas (ilmselt põhjusel, et nad on veel n­ö õppimisvalmis). Taas pole aga olulist huvi erinevust sõltuvalt sellest, kas töötatakse erialal või mitte

Sisearhiktektide liit

63% küsitletutest on ESLi tegevusest üht­teist kuulnud, kuid lähemalt kursis ei ole. üsna hästi on ESLi tegevusega kursis vaid 13% küsitletuist ja liitu kuulub kõigest 3%. 16% ei tea liidu tegevusest suurt midagi ning 6% pole liidu olemasolust kuulnudki.

Kuna valdavaks on n­ö „ähmane“ teadmine, võib eeldada mitte ainult info, vaid ka huvi puudumist liidu tegemiste suhtes. ESLi tegevusest näivad enam eemal olevat Euroakadeemia lõpetanud.

Kutsekvalifikatsioon

Sisearhitekti kutsekvalifikatsiooni ei oma 97% küsitletutest. 24% küsitletuist ei kavatse taotleda ühtegi kutsekvalifikatsiooni taset (alates VI tasemest) ning 61 % isegi ei tea, mida kutsekvalifikatsiooni tasemed tähendavad.

Uuringu sisu kinnitas paljuski ESLi arusaamu ning muret tekkinud olukorra pärast. 2012. aastal läbiviidud uuringut saab pidada kordaläinuks ja väärtuslikuks, kuna see sisaldab kolme kooli lõpetanute võrdlevat analüüsi. piisavaid järeldusi võimaldab teha üsna hea saavutatud valimi läbilõige nii koolide kui ka küsitletute vanusegruppide osas.

ESL on väljendanud oma seiskohta, et õppekavade eesmärgid peaksid rohkem arvestama ühiskonna, kultuuri ning majanduse vajaduste ja arengutega. Samuti ei näe liit madalalt koolitatud spetsialistide suure arvu järele ühiskonnas mingit vajadust.

Eeltoodud materjalide põhjal saab järeldada, et erialase hariduspoliitika planeerimisel oleks vajalik:

    ­
  1. keskenduda kvaliteetsemate õppekavade ja metoodikate arendamisele, saavutada lõpetanute parem konkurentsivõime tööturul (mitte ainult Eestis);
  2. pakkuda ka õppejõududele nõudlikumaid väljakutseid ja kõrgemaid eesmärke; ­
  3. piirata oluliselt õppekohtade arvu BA tasemel;
  4. võimaldada MA taseme õpingute jätkamist Eestis ca 50–70%­-le eriala õppima asunule;
  5. kasutada ja arendada EKA kui tänaseni tugevaima vastava õppeasutuse potentsiaali olla MA õppe pakkuja, sealhulgas ka teistest koolidest tulnud tudengitele.

Kui eelnenud 55 aasta jooksul (aastatel 1949–2004) lõpetas Eesti Kunstiinstituudi 456 sisearhitekti /ruumikujundajat, siis järgnenud kümne aasta jooksul said vastava diplomi Eestis 916 kooli lõpetajat.

Täna on väga oluline et toimuksid konsultatsioonid erialase kõrghariduse planeerimise ja ettevalmistuse kvaliteedi parandamise küsimustes ühelt poolt kõrgharidust korraldavate valitsusasutuste, riiklike kõrgkoolide ja eraõiguslike kõrgkoolide (koolitusalased ettevõtjad) ning teiselt poolt ESLi ja EALi vahel.

Ootuspärane oleks, et Haridusministeerium suudab Eesti haridusmaastikku hallata ja rahustada viisil, mis välistaks ebaproportsionaalsed mullistused või võtaks need nähtused vähemalt varases faasis kontrolli alla. Erialaliitude kui oma ala sügavuti tundvate partnerorganisatsioonide toel saaks kogu protsessi suunata vajaliku tasakaalu saavutamise suunas tunduvalt mõistlikumalt.

Eelnenud andmete kõrvutamisest ja järeldustest tulenevad kolm ettepanekut:

  1. Tänasel päeval peaks ESL olema valdkonnakeskse erialase hariduse arendamise üks arvamusliidreid ja eestkõnelejaid. üks eesmärkidest peaks olema teema teadvustumine Haridusministeeriumi tasemel.
  2. Vajalik oleks hinnata koolituse (õppekohtade) mõistlik maht ja sellest ka praktikas lähtuda.

Allikad

„Sisearhitektuuri eriala lõpetanute uuring“ OÜ Faktum & Ariko, 2012

Täispikkuses uuringu tekst on liidu liikmetele kättesaadav ESLi koduleheküljel.

Tänu lahke abi eest: Sigrid pavel, EKA Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna õppetöö koordinaator; Kairi Rand, ESLi projektijuht.