Tüüne-Kristin Vaikla
Ruumi elustamine: metamorfoosid ja ruumilised muutumised
MIKS1 leidub Melbourne’i citys jumalast hüljatud kohti ja ruume, kus lõõtsub vaid tuul ja haigutab tühjus? Kuidas ruumilised sekkumised mõjutavad avalikku arvamust ja ruumi? Kuidas ruumilisi väärtusi märgata ja milliste sekkumiste abil on neid võimalik esile tuua?
Esitatud küsimustele otsisin vastuseid – mitmesuguseid lähenemisviise ja vaatenurki – koostöös RMITi (Royal Melbourne Institute of Technology) arhitektuuri ja disainikooli üliõpilastega. Stuudium oli osa autori loomepõhisest PhD uurimusest Repurposing Space: Patterns for Spatial Interventions / Ruumi ümbermõtestamine & ruumilise sekkumise mustrid. Käesolev essee esitleb 2013.a sügissemestri stuudiumi, mil Austraalias on mõistagi kevad.
Ruumi muutumine ja veelgi enam ruumiline sekkumine on mind huvitanud viimased viisteist aastat nii ruumipraktikuna, kunstnikuna kui ka inimesena. Hüljatud paikade (kas või ajutine) elustamine, piiridel kõndimine kusagil kavandamise ja realiseerimise vahepeal. See ei ole tahe midagi olemasolevat asendada, vaid püüe välja tuua seni varjatuks jäänud ruumilisi suhteid. Minu töö on katse teha üldistusi, et leida mooduseid ja mudeleid professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks.1
Isiklikul emotsionaalsel tunnetusel olen juurelnud vanade majade olemuse üle, neid esteetilistel põhjustel nii armastanud kui vihanud. Kellele on vaja vana maja? Vanus on siinkohal muidugi suhteline. Millal muutub ajahambast puretud hoone haletsusväärne seisund poeetiliseks ning väärib tähelepanu, säilitamist, kohandamist, või siis vastupidi – lausa nõuab enda arvelt lisaruumi uuele arhitektuurile? Kuidas ära tunda seda miskit, mida nimetatakse väärtuslikuks detailiks, kuidas nostalgilisest konserveerimisest edasi minna loominguliselt, innovatiivselt, ent siiski tundlikult? Uute majade massiivne tulv suure ehitusbuumi ajal tundus ootamatu ning tõstatas majanduskriisi saabudes terava küsimuse: kas uus on ilmtingimata parem kui vana? See on ajendanud mind huvituma hüljatud hoone taskukohase kasutamise võimalikest viisidest. Ajalooliste hoonete ümbermõtestamise protsessis on oluline roll kohaliku kogukonna kasutajaosalusel. Arhitektuuri ruumiliste väärtuste esiletoomine on ühest küljest tunnetuslik ja samas teadlik lähenemine. Kuidas neid väärtusi märgata ja esile tuua – milliste sekkumiste abil on see võimalik?
Sisearhitekti loomingulise töö põimumine gentrifikatsiooniilmingutega ning sotsiaalsete protsesside mõju kiiresti arenevas Eesti ühiskonnas käesoleva sajandi alguses on viinud mind kohaspetsiifiliste näituseprojektideni, mis on ka minu uurimuse loomemeetodiks. otsin tõhusaid lähenemisviise ajalooliste hoonete ümbermõtestamisele: tuginen oma loomingulisele praktikale ning mitmesuguste erialaüleste töötubade kogemusele2– keskendun kaasaegse kasutaja vaatepunktist ajaloolistele hoonetele nende spetsiifiliste, unikaalsete väärtustega. nii näituseprojektide kui töötubade käigus ruumiliste sekkumiste, mõtte ja arhitektuursete mudelite näol moodustub ruumilabor kui katselava, et tuvastada olemasolevaid väärtusi ja testida uusi ideid, uusi lähenemisviise, sealhulgas kaasates eri distsipliinide teadmisi, et leida võimalikke lahendusi erialaülesel tasandil. Loodan, et seesugune paindliktundlik mõtte ning tegutsemisviis juhib tulemuslike lahendusteni, mis on võimelised (teoreetilisel tasapinnal) vastama nii kohaliku kogukonna eluviisidele kui ka uue kasutaja vajadustele.
Ruumiliste sekkumiste vahendusel moodustub sarnaste ilmingute näol korduv muster: töötubade ja näituste ilmingud kannavad endas disainiaktivismi, mis on reaktsiooniks endiste väärikate hoonete hüljatusele. Sotsiaalse tundlikkuse ning professionaalsete esteetiliste võtete kaasabil toimib sarnane protsess materiaalsete ja vaimsete väärtuste otsingutel hoonetele uute funktsioonide leidmisel ning paikade elustamisel. Tsiteerin siikohal Ranulph glanville’i, kes küberneetikuna on öelnud: „Inimolendi kõige silmapaistvam omadus on luua mustreid. Ilma selle võimeta ei oleks me mõtlemisvõimelised.”
Niisiis tegelen ma eelkõige ruumiga (space), mis on lahutamatu kohast3 (place, location). Michel de certeau iseloomustab ruumi ja koha omavahelist suhet kokkuvõtlikult: Ruum on koht, mida praktiseeritakse. nõnda muundavad jalakäijad ruumiks tänava, mida linnaplaneerimine defineerib geomeetriliselt. niisamuti on lugemine ruum, mis tekib märkide süsteemist – kirjast – moodustuva koha kasutamisel.4 Seega mõjutab ruumi tajumist ja arusaama individuaalne kogemus. Samuti on kontekst ajas pidevas muutumises.
Ruumi mõistet enim laiendanud sotsiaalteadlane Henri Lefebvre toob sisse sotsiaalse ruumi (social space: space of social practice, experience of everyday life, real space) mõiste, mis on seotud inimestevahelise suhtlemise, harjumuslike tavade ja traditsioonidega, kus toimib tajufenomen, samuti ladestunud kogemus ja mälu. Sotsiaalse ruumiga on vahetult seotud ruumipraktikad, kus mingi kindla tegevusega konkreetses keskkonnas luuakse inimese poolt sotsiaalset ruumi, mille osa see konkreetne praktika ning indiviid ise on – sotsiaalne ruum reprodutseerib iseennast ruumipraktikate abil. Lefebvre’i kolme lahutamatu ruumikontseptsiooni järgi on esikohal materiaalne (tangible) ehk tajutav ruum, st reaalne füüsiline ruum (physical space) kui inimeste igapäeva ruum, mis taastoodab end kogemuse kaudu. Siit tulenevalt omab konkreetne ruum tähendust identiteedi loomisel, kuna arusaam meist ja teistest kujuneb ruumiliste suhete kaudu. Järgneb mõtteline (imagined space) ehk mentaalne ruum (mental space), mis on emotsionaalne ja vaimne – seotud intellekti, kujutluse, ideaalide, kontseptsioonidega, seotud kohaga, planeeringute ja arendustega, mille abil me praktiseerime inimlikku ruumilisust. ning kolmas on elatud ruum (lived space) ehk sotsiaalne ruum (social space), kus põimuvad kujutavad ja reaalselt tajutavad ruumid. Lefebvre püüdis luua silda mentaalse ja sotsiaalse, filosoofia ja reaalsuse vahele (to bridge the gap between mental and social and between philosophy and reality). Lefebvre seab ruumi kasutaja ning selle looja (kujundaja) tähelepanu keskmesse.5
Needsamad teoreetilised lähtepunktid juhtisid mind workshopi ülesehituse ja toimumise käigus liikuma edasi–tagasi, et üliõpilastega tegevuse kaudu analüüsida ruumi erinevatel tasanditel (layers) kord suures, kord väikeses plaanis. Workshopi eesmärgiks oli arendada ruumikriitilisi mõtlejaid, kes suudavad tundlikult tajuda nii sotsiaalset keskkonda kui ka analüüsida ruumilist konteksti, et selle pinnalt loominguliselt oma ideid arendada ja esitada.
1 Loomingupõhise uurimistöö osaks on eelretsenseeritud kohaspetsiifilised näituseprojektid: Ruumiline stoppkaader / Spatial Snapshot Pärnu Mudaravilas (2011); How Long is the Life of a Building? Tallinna Linnahall Veneetsia 13. Arhitektuuribiennaalil (2012); Soolaleivapidu / Housewarming paluküla kirikus Hiiumaal (2013) ja Ilmutis / Apparation Kärdlas Hiiumaal (2015) – kuraatori ja kaasautorina.
2 Kaasjuhendajana EKA ja TTü workshopides: KohtlaJärve õlitorn (2012), paluküla kirik Hiiumaal (2013), Katariina kirik Tallinnas (2014), Sindi tööstuspärand (2015) – mille käigus otsiti (hüljatud) hoonetele tulevikuvisioone.
3 Koht = paik.
4 Michel de certeau, Igapäevased praktikad I Tegemiskunstid (Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2005), 179.
5 Henri Lefebvre, The Production of Space (oxford, cambridge: Blackwell, 2012 [1991]), 11.
Re-vitalization of space workshop I specialisation intensive I interior design program I RMIT University I 2013, SEPT-OCT
Re-Vitalization näitusega Melbourne’i südalinnas commonwealth Bank of Australia peahoones (1941.a), tänaseks hüljatud galeriis lõppes RMITi ülikooli arhitektuuri ja disainikooli sisearhitektuuri tudengite workshop, mis oli taas kord katse elustada hüljatud paiku. Kombineerides pragmaatilisi vajadusi ja erinevaid meeli otsiti hääbunud kohtadele uut kasutust – säilitades olemasolevaid ning luues uusi ruumilisi väärtusi. Melbourne’i üliõpilaskond on multikultuurne seltskond, kus kolmandik tudengeid on pärit Hiinast, Indoneesiast, Lõuna-Aafrikast jm. Sisearhitektuuri erialal RMITis õpib ca 240 üliõpilast õppeajaga neli aastat, selle pinnalt saab jätkata iseseisva uurimistööga magistri ja doktoriõppe tasemel. Kui Skandinaavias ja Eestis rajaneb sisearhitektuuri õpe valdavalt modernistlikule lähenemisele (form follows function), siis RMITis tegeldakse eelkõige ruumi kriitilise ja loomingulise analüüsiga. Samuti on Melbourne’i südalinnas toimunud viimase paarikümne aasta jooksul märgatav muutus: 80ndate Melbourne’i cityt mäletavad ülikooli õppejõud – prof Suzie Attiwill ja Roger Kemp – paigana, mis õhtuhämarikus tühjenes ja hommikukohvipiima järele tuli sõita hoopis teises suunas. Kuid sel sajandil on linnasüdame asustanud rahvusvaheline üliõpilaskond.
Käesoleva stuudiumi6 teemaks oli hoone/ruumi ümbermõtestamine kohaliku kontekstiga suhestumisel. Tööprotsessi lõppeesmärk oli aktiveerida hüljatud tähendusrikas koht ja luua sinna uus atmosfäär. Tegevus toimus töögruppides kohapeal kohaliku kogukonna sünergia toel: pragmaatiliste vajaduste ja emotsioonide ning aistingute kaudu otsiti uut kasutust. Tuli avastada keskkonna väärtused, mida transformeerimise protsessis säilitada – võttes arvesse, et väärtuse mõiste on ajas muutuv. Samuti uurida, mis mõtestaks antud ajalooliste hoonete väärikat kasutamist jätkusuutlikul, st püsival, elutervel ning tulusal moel nii indiviidi kui kollektiivi tasandil, ning teadvustada, kuidas mõjutab ruumiline sekkumine avalikku arvamust ja ümbritsevat kogukonda. Eesmärk oli niisiis mitmesuguste tegevuste ja esteetiliste võtetega otsida potentsiaali sisaldavaid variante. Fenomenoloogilise lähenemise käigus –hands onmeetodil – püstitus ohtralt olulisi küsimusi: miks hoone on hüljatud? kes on tulevased kasutajad? mida see koht vajaks? mis juhtub, kui uut funktsiooni ei leidu? kas kõik probleemid võimaldavad lahendust ja kas nad seda antud hetkel üldse vajavad?

Kokkuvõtteks
Nii RMITi workshop kui eespool nimetatud töötubade tulemused näitavad, et:
- Oluliste kihistuste väljapuhastamine võib olla valikute tegemise aluseks: vähemväärtuslike detailide eemaldamise, tundliku „paatinakihi” puhastamise või osalise lammutuse tulemusena. Seejuures on segadus ja kaos osa kohaspetsiifilisest kvaliteedist – mille ignoreerimisel võib selguda, et „kordategemine” /clean up on pigem marginaalne kui mitte hävitav tegevus. Cleaning is as important as designing! (Jo Van Den Berghe 5.02.2015 Tallinn, Sindi tööstuspärandi workshop).
- Lisatud detailide maht ning esteetika on materiaalne kvaliteet, mis väljendub autorite „arhitektuurikeeles”. Lisatud täiendused muutuvad kihtideks (layers), mille vahel peaks hakkama toimima teatud süntees.
- Majanduslikud võimalused on oluline lähtekoht nii ideede realiseerimiseks kui ka haldamiseks (näiteks köetavad kuupmeetrid), millest võivad omakorda välja kasvada mõistlikud lahendused – näiteks teatavates oludes on loomulik tunda külma!
- Uusi toimivaid lahendusi nii ajutiste kui püsivate otsuste tegemisel saab luua vaid eelnimetatut avastades ning kõiki erinevaid aspekte silmas pidades.
Töötubade tulemusena settinud mõtteid
- – Teadliku sekkumise abil on võimalik takistada mingile ajastule omaste hoonete – mis on mälu vaatevinklist tähtsad – lagunemist ja lammutamist. Mitmekihilisus linnaruumis väärib seda sorti pingutusi. Seetõttu on hoonete elustamine aktuaalne teema.
- – Võimalikud meetodid: alustada suurelt ja liikuda detaili suunas ning ka vastupidi: alustada detailist ja jõuda suuremate ruumiliste lahendusteni. need on võrdväärsed võimalused. Sellises dünaamilises protsessis on oluline katsetada erinevaid meetodeid ideede genereerimisest esteetiliste ruumiliste lahendusteni (näiteks ruumikogemus pimeduses, esitlus vaikuses jms).
- – Uue funktsiooni leidmine iseenesest ei ole esmatähtis, sest ka see tõenäoliselt muutub ajas. pigem on oluline teekond – otsingud, tegevused, mitmekesised lähenemisnurgad, mille lõpptulemuseks on analüüs, süntees ning selle oskuslik presenteerimine ja sõnastamine.
- – Avalikkuse väljakujunenud seisukohti kujundatakse protsessi käigus ümber. Avaliku arvamuse mõjutamisel mängib olulist rolli eelkõige ruumiliste sekkumiste taktika.
- – Hüljatud paigad peidavad endas iseenesest müstilist poeetilist potentsiaali, mille unikaalsuses sisalduvadki kvalitatiivsed väärtused (high qualities). Ohtu muuta neid ümbermõtestamise käigus kaasaegseteks lõbustuskohtadeks (amusement places) on võrdlemisi raske ülehinnata.
WORKSHOP: ReVitalization of space metamorphoses and spatial transformation

I MONDAY WK 7 / 9 SEPT 2013
- introduction to the topic by the supervisors: the presentation based on the architecture exhibition – La Biennale di Venezia 2012
- introduction to class outline
- practical task: students should find details of human intervention by [local] people in different locations in Melbourne – Queen Victoria Market, Chinatown: Lt Bourke St, Fizroy: Smith St, Southbank, (docklands) – and take photographs in order to make a short 5-10 minute presentation [group work]
HOMEWORK ASSIGNMENTS:
- write an essay in combination with an image: Intangible attraction – my spatial experience [600 words, individual work]
- prepare a presentation about 3 interesting examples of metamorphoses [group work]
- present the proposals of the case study for re-vitalization: 3 potential sites – incl site plan and photos of the location [group work]

II MONDAY WK 8 / 16 SEPT 2013
- students present 3 interesting examples of metamorphoses [group work] ca 10 min
- introduction to the topic by the supervisor: metamorphoses of sacred spaces
- students present their proposals for the case study: 3 potential sites – incl site plan and photos of the location [group work]; feedback on the final solution for the case-study
- students prepare posters [collage, sketches, etc] to visualise their ideas on the activation of the space: 3 different alternative functions to re-purpose the case study [building] answering the questions: why? what? how? [group work]
HOMEWORK ASSIGNMENTS:
1. visit the exhibitions
Ian Srange: Suburban [Ian potter Centre:
national gallery of Victoria];
Monika Sosnowska: regional Modernities
[australian Centre for Contemporary art ACCA];
robin rhode: the Call of Walls [ngV australia International]; ku-kikan exhibition at off the kerb gallery in Collingwood;
2. write a short essay: personal impressions of two of the exhibitions you have visited of your choice [600 words, individual work]
3. prepare a thinking model for re-purposing the case study [group work]


III MONDAY BRIEF_01 WK 9 / 23 SEPT 2013
FOR THE FIRST BRIEF
You are asked to analyse and present in the form of Pechakucha1 + moodboard [group work]:
– the context of your case-study
[with the help of the site-plan, photos/film]
– the typology and potential of the building
[with the help of the plan, sections, photos or film]
– the needs of the local community
[with the help of interviews, photos or film]
TO PRESENT A GROUP MOODBOARD
– thinking model using your own choice of materials – a simple 3d model to express your conceptual approach to how to activate the
space + write a concept note!
– posters of 3 alternative functions in order to re-purpose the
building and visualize ideas on the activation of the space
– a printed essay in combination with an image: Intangible attraction
– my spatial experience [ca 600 words, individual work] – a printed essay on the exhibitions visited
[ca 600 words, individual work]
- – a printed photoseries on human intervention [group work]
- – printed examples of metamorphoses – location [map + address], when built, architects, users, abandoned, reused?
+ introduction to the topic by the supervisor: re-Vitalization site-specific project based on the housewarming exhibition + open workshop in paluküla church, hiiumaa, estonia.
1 Pechakucha or pecha kucha (Japanese: ペチャクチャ, Ipa: [petɕa ku tɕa], [1] chit-chat) is a presentation style in which 20 slides are shown for 20 seconds each (six minutes and 40 seconds in total). the format, which keeps presentations concise and fast-paced, powers multiple-speaker events called pechakucha nights (pkns).

IV MONDAY WK 10 / 30 SEPT 2013
Personal meetings at the sites with the groups and the supervisors: development of smart design solutions for re-purposing the building: sketches, initial drawings
YOU ARE SUPPSSED TO HAVE WORKED OUT THE ANSWERS TO THE QUESTIONS:
- – Why have you selected this case-study?
- – What are the needs of the location, what are you going to develop in order to re-vitalize the space and what is the possible target group?
- – now your design idea answers the question hoW? While developing the design idea, please think again about your keywords – and create some relevant action.
HOMEWORK ASSIGNMENTS:
- fabricate a working model, based on the thinking model
- concept note/abstract ca 100 words
- develop the design idea and visualise using drawings
V MONDAY BRIEF_02 WK 11 / 7 OCT 2013
FOR THE SECOND BRIEF:
the work is based on your onsite work on developing the concept of the thinking model. you should present a working model (2.5 mm pasteboard) based on the development of your deSIgn Idea drawings: plan, section, elevations + abstract 100 words nb! all your previous tasks have to be printed out and presented
NB! presentation in silence – feedback from the other groups, feedback and final guidelines from the supervisors
Visiting the case-study 255 Bourke St for the final exhibition
Conclusions of the groups on how to develop the project – which ideas to add and which to leave out
HOMEWORK ASSIGNMENTS:
1. develop the design idea and drawings [group work] according to the
Feedback
2. design research book/diary – essays, metamorphoses, proposals for
Case-studies, human interventions, references


VI MONDAY BRIEF_03 WK 12 / 14 OCT 2014
For the final assessment you are asked to submit all work produced for briefs 1-2. this should include working sketches, thinking and working models, photographs or films, etc. Models should be photographed, drawings scanned to a high presentation standard. [all models and drawings should be displayed during the workshop].
NB! what makes it site-specific, let us know about the interesting context
All work is to be digitally submitted to the student’s group folder in dropbox for assessment. Files to be labelled your name_title_01.etc
EXHIBITION
At the Commonwealth Bank gallery (abandoned), at 255 Bourke Street
- – drawings [plans, sections, elevations, 3d-s]
- – working & thinking MODELS
- – design research Book / diary about the working process
- – abstract
NB! info about the site and the authors [address, names] + PRESSNTATION 10-15 min
Visualisation of the process on the case-study and design idea in order to re-vitalise the space [incl sounds, films, interviews]
NB! don’t forget the senses during the event – let’s see if the space works…
Commonwealth Banking Corporation, 255 Bourke St, Melbourne



